Kerime nüüd aega edasi aastasse 2025. Uute kolbide, silindrite, karburaatoritega ja tasapinnaliste silindripeadega koostatud mootor kenasti aiste vahel ja valmis proovikäivitusteks.
Käib ja ei käi, käivitub kehvasti ning sureb mingil hetkel välja. Proovisin igasuguseid karburaatorite seadistusi, düüse, keerasin süüdet siia ja sinna. Kontrollisin sädet ja pingelange jms. Kuna tahaks ikkagi vanatehnikaüritustel ka käia, siis suunasin oma ajalise ressursi sõitvatele mootorratastele ja nii mul jällegi kadus motivatsioon selle K-750-ga tegeleda.
Siis saabus käesolev ehk 2026. aasta. Võtsin endale eesmärgi ikkagi sel aastal projekt ära lõpetada. Ajaga jällegi hoojal väga tuuga. Konsulteerisin Easthighway'ga ja otsustasin tsikli nende kätte toimetada, et saaks jaole, miks nii kehvasti käib ja teinekord ka ei käi
Diagnoosi panekuga läks ikkagi natuke ka aega - see uhke Saksa NE (vms firma) süüde osutus vigaseks. Külmalt oli sädet, aga süütemoment paigast, soojenedes lahkus säde hoopiski. No selge, otsime siis uue ja hea süüte. Mida aga selgus, et polegi enam nii lihtne teha. NE on ammu lõpetanud, tõenäoliselt suure hulga praaksüüdete tõttu, millesse minu omagi kuulus. Powerdynamo/VAPE ka enam midagi ei tee, teistest suurematest ja väiksematest tegijatest rääkimata. Ukraina Sovek ei vääri siin isegi mainimist oma legendaarse "töökindlusega". Ainuke, mis vähegi lootusandev oli, oli Elektronik Sachse MHP pakutav. Tagasisidet internetist kahjuks selle kohta ei leinud ridagi. Võtsin siis ikkagi riski ja tellisin ühe komplekti prooviks ära. Lisaks muudele toredatele omadustele reklaamiti ka, et sel süütel on kolm valitavat süütekõverat (karakteristikut).
Pikalt rohkem ei seletaks, aga nii kui uus süüde peale sai, käivitus ning käis mootor väga ilusti. Eks 0-kraadine süütenurk käivitusel andis ka oma teatava võlu. Loomulikult kulus siin aega veel karburaatorite timmimisele ja muudele pisitöödele. Aga tsikkel sai kokku ja sõiduvõimeliseks. Nüüd jäi veel lõplik komplekteerimine ja korviga paaritamine.