FIVA

Kõik, mis muude teemade alla ei sobi
Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

FIVA

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

FIVA = Federation Internationale Vehicules Anciens

Pilt

... See peaks olema prantsusekeelne organisatsiooni nimetus, mis ühendab vanasõidukihuvilisi kogu maailmas.
Eestikeelne vaste sellele võiks olla Rahvusvaheline Veteransõidukite Föderatsioon või Rahvusvaheline Vanasõidukite Liit.

Vahet pole, tegemist on suure rahvusvahelise organisatsiooniga, millel on liikmeid üle kogu maailma rohkem kui 50 riigist. Reeglina on FIVA liikesorganisatsioon rahvuslik vanasõidukiklubide liit, igast riigist üks liikmesorganisatsioon.
FIVA asutati 1966. aastal, seega 50 aasta eest.

Meie lähimad naabrid, soomlased, lätlased ja rootslased on selle organisatsiooni liikmed. Meilgi on seda FIVA liikmelisuse küsimust juba mõned aastad arutatud. Kaugemale pole jõutud. Ilmselt on üheks põhjuseks vähene teadlikkus selle organisatsiooni tööst: milleks seda vaja on; mida see annab; millised kohustused on liikmesorganisatsioonil jms.

Viimasel eesti-soome ühisseminaril, möödunud kuul Laitses, oli see teema jälle päevakorras. Otsuste osas oli arvamus, et võiksime seda teemat natuke laiemalt tutvustada ja miks mitte ka arutada. Foorumi formaat peaks olema igati sobiv!

Pakun lugemiseks uurimust, mis on tehtud 1.07.2004 ... 31.06.2005. Uurimuse tegi FIVA koostöös rahvuslike organisatsioonide ning klubidega.
Eestikeelne tõlge on tehtud inglisekeelse teksti järgi ja on pisut konarlik. Kui leidub mõni hea keelemees, kes korralikuma tõlke kokku paneks... oleme tänulikud!

Uunikumide liikumine Euroopas:
Inglisekeelne: http://www.vanatehnika.ee/modules/galle ... 3356dbdb12

Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Viimati muutis Autorestauraator, 24 Aprill P, 2016 07:05, muudetud 1 kord kokku.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: FIVA

#2 Postitus Postitas Autorestauraator »

Pilt
Fédération Internationale des Véhicules Anciens
Torino põhikiri


FIVA üldkoosoleku poolt kinnitatud
Münhen, 27. oktoober 2012
Algdokument (ingl.k.): http://www.vanatehnika.ee/modules/galle ... 3356dbdb12


SISSEJUHATUS

Federation Internationale des Vehicules Anciens (FIVA) on ülemaailmne uunikumide organisatsioon. Organisatsioon toetab ja julgustab uunikume, kui tehnilise ja kultuurilise pärandi kandjaid, säilitama ja mõistlikult kasutama. Uunikumid on märkimisväärsed oma rolli poolest transpordivahendina, ajaloolise päritolu, oma ajastu tipptasemel tehnika ja oma ühiskonnale avaldatud mõju poolest

See põhikiri hõlmab kõiki mehhaaniliselt liikuvaid maismaa va. mitte rööpaid mööda liikuvaid sõidukeid. Sõiduk on uunikum, kui ta vastab selle põhikirja ja FIVA definitsioonile. Põhikiri võib sisaldada ehitisi ja muid detaile uunikumide ja nende kasutusperioodi kohta, nagu näiteks tehased, bensiinijaamad, teed ja võistlusrajad.

Uunikumide omanikud, kollektsioonide kuraatorid ja uunikumide restaureerjad on palju aastaid edukalt uunikume päästnud, säilitanud ja töös hoidnud. Käesolev põhikiri on FIVA poolt kinnitatud andmaks juhtnööre toimetamaks uunikumidega. Torino põhikiri ühendab peamisi juhtnööre uunikumide kasutamiseks, korrashoiuks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja remontimiseks.

Käesolev põhikiri tugineb ja on saanud inspiratsiooni UNESCO Veneetsia põhikirjast 1964, Barcelona põhikirjast 2003 (ajaloolised laevad) ja Riia põhikirjast 2005 (Raudtee uunikumid).


PÕHIKIRI
Artikkel 1 Eesmärk

Käesoleva põhikirja eesmärk on uunikumide säilitamine ja kaitsmine, mille hulka käivad ka nende ülesehitus, vorm, funktsioon, dokumenteeritud ajalugu ja nende mitmekülge seos ühiskonna ja sotsiaalse keskkonnaga.

Selleks, et tagada uunikumide säilimine ja töökorras hoidmine ning tavaliikluses kasutamine, on oluline kasutada uurimismeetodeid, ajaloolisi ja tehnilisi teadmisi, kaasata organisatsioone ning ettevõtteid, kes selles sektoris tegutsevad.

Artikkel 2 Tulevik

Säilitamise, restaureerimise ja muu taolise tööprotsessi eesmärk on säilitada uunikume kui tehnilisi kunstiteoseid ja olla tunnistajaks transpordi ajaloole ja kultuurile. Kohustuslik on edasi anda kasutatavaid meetodeid, materiaalseid teadmisi ja oskusi, mis on seotud sarnaste sõidukite tootmise ja tööshoidmisega.

Artikkel 3 Hooldus

Uunikumide säilitamisel on olulisteks faktoriteks alaline ja püsiv hooldus. Uunikumide säilitamisel mängib tähtsat rolli ka nende vastutustundlik kasutamine avalikel teedel. See on ainus viis, et mõista ja tulevastele põlvedele edasi anda teadmisi uunikumide traditsiooniliste sõitmisviiside ja hooldamise kohta.

Artikkel 4 Seisus

Uunikumide säilitamise eesmärgil on oluline,et neid nähakse kui olulist avaliku elu osa ja kui panustajat meie kultuuripärandisse.

Fakt, et neid saab kasutada on tähtis ja ihaldusväärne. Selleks, et neid kasutada, ei tohiks uunikume muuta rohkem kui on hädavajalik. Vältimatud muudatused ei tohi rikkuda ajaloolist olemust. Põhimõtteliselt ei tohi muudatused rikkuda sõiduki ajastu tehnilist poolt ja väljanägemist.

Artikkel 5 Töö käik

Uunikumide säilitamine võib nõuda erinevas ulatuses sekkumist ja restaureerimist. Säilitamine tähendab hooldamist ja vananemise või kahjustuste tekkimise vältimist, millega uunikumi hetkeseisu kaitstakse.

Säilitamine hõlmab kõiki tegutsemisviise, millega uunikumi, tema osi ja materjale ei kahjustata. Säilitamine ei tohi mingil viisil seada ohtu uunikumi ajaloolist ja materiaalset väärtust. Kõik see tegevus teenib ühte ja ainsat eesmärki, vältida või vähemalt edasi lükata uunikumi seisukorra halvenemist. Tihti ei ole sellised meetmed silmaga nähtavad.

Restaureerimine on protsess, mille käigus paigaldatakse puuduvad osad või parendatakse sõiduki väljanägemist sarnanemaks sellega, milline sõiduk kunagi välja nägi. Resatureerimine on põhjalikum protsess kui säilitamine. Restaureeritavad alad peavad sobima olemasoleva ajaloolise olemusega, kuid lähemal vaatlemisel peavad nad olema eristatavad.

Restaureerimise eesmärk erineb remondist. Restaureerimise eesmärk on kohandamine või olemasolevate või puuduvate osade asendamine. Remondi tulemusena on sõiduk töökorras, aga selle käigus ei pöörata erilist tähelepanu sõiduki autentsusele. Säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine on protsessid eesmärgiga kaitsta ja näidata sõiduki tehnilist, esteetilist, funktsionaalset ja ajaloolist väärtust. Iga uunikumi juures tuleb arvestada tema algse disaini ja ajaloolise taustaga. Lähtuda tuleks austusest iga uunikumi terviklikkusesse ja leitud informatsioonile autentsetest dokumendidest.

Artikkel 6 Ajalugu

Kõik muudatused ja modifikatsioonid, mis tehtud sõidukile tema kasutusajal, tuleb säilitada. Restaureerimist, mis viiks sõiduki selle täiesti algsesse seisukorda, tuleks proovida ainult juhul kui on hoolikalt uuritud ajaloolisi andmeid ning tegevus põhjalikult läbi mõeldud.

Osad ja materjalid, millega asendatakse ajaloolised osad tuleb protsessi käigus märgistada lihtsate ja püsivate markeeringutega, mis eristaks neid ajaloolistest osadest. FIVA soovitab markeerimiseks kasutada süsteemi, mis on lisatud käesoleva dokumendi juurde (vt. lisa)

Artikkel 7 Täpsus

Uunikumi restaureerimise käigus on soovitatav kasutada ajalooliselt korrektseid materjale ja töötehnoloogiat, seda muidugi juhul kui selliseid materjale ja tehnikat on võimalik kasutada tingituna turvalisusest, nende kättesaadavusest ja seaduslikkusest. Konserveerimise protsessis ei pruugi ajalooliste osade ja materjalide kasutamine olla kõige parem lahendus. Nagu ka muudes restaureerimise valdkondades, võib konserveerides kasutada kaasaegseid materjale ja töötehnoloogiaid, kuna nad on mõistlikumad ja vastupidavamad.

Artikkel 8 Väljanägemine

Kõik uunikumi muudatused tuleb teostada diskreetselt ja austades algset ehitust ja väljanägemist. Sellised muudatused peavad olema taastatavad. Soovituslik on säilitada kõik sõidukilt eemaldatavad originaalosad, siis saab neid hiljem kasutada või viidata nende algsele olemasolule ja ehitusele.

Artikkel 9 Planeerimine

Igasugune uunikumi juures tehtav töö tuleb süstemaatiliselt planeerida ja dokumenteerida nii nagu kohane. Need andmed tuleb säilitada koos sõidukiga.

Artikkel 10 Arhiivid

Kõik isikud, ettevõtted või organisatsioonid, kes tegelevad uunikumide säilitamise, konserveerimise, restaureerimise või remondiga, peavad tagama, et andmed ja arhiivid oleks kaitstud.

Artikkel 11 Staatus

Kõik uunikumide säilitamise ning teadmiste või oskuste edasiandmisega seotud institutsioonid, olles antud tegevuse kaudu kultuuripärandi säilitajad, peaksid otsima rahvusvahelist ja riigi valitsuse tunnustust.

Uunikumidega seotud dokumente, jooniseid, fotosid või muud vajalikku informatsiooni sisaldavate arhiivide kui kultuuripärandi säilitajate eest tuleks hoolt kanda.

Torino põhikirja töörühm/ FIVA kultuurikomisjon: Thomas Kohler, Gundula Tutt, Rainer Hindrischedt, Mario De Rosa, Alfieri Maserati, Stefan Musfeld ja Mark Gessler.

Lisa:
Soovituslik markeerimissüsteem


Süsteem kasutab püsival markeerimisel järgmisi tähti:

NB = “uus ehitus“ võimalikult täpne algse vormi, materjali ja ehituse koopia. Toodetud tuginedes algsetele dokumentidele.

FR =“vaba ümberehitus“ ehitus, mille käigus ei tugineta ühelegi ajaloolisele mudelile vormi, materjali või töö tehnika poolest. Ehitus täidab aga varasemat kasutatud ajaloolist tehnilist funktsiooni.

CS =“Konserveerimine, säilitamine“ hiljem ehituslikult parendatud ja lisatud osa, säilitamaks ajaloolisust

Soovituslik on lisada ka restaureerimis-/tootmisaasta kahetähelise koodina.
Viimati muutis Autorestauraator, 06 Mai R, 2016 11:46, muudetud 1 kord kokku.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: FIVA

#3 Postitus Postitas Autorestauraator »

FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD
Pilt

FIVA TEHNILINE KOODEKS
2015


0 SISSEJUHATUS

1 UUNIKUMI MÕISTE

2 MUUD MÄÄRATLETUD MÕISTED

3 FIVA REGISTREERIMISNUMBER

4 FIVA ID-KAART

5 SÕIDUKI OLEMUS

6 SÕIDUKI MUUDATUSED

7 SÕIDKUKI AJALUGU

8 ÜLDISED REEGLID JA PROTSEDUURID

9 SÕIDUKI AJASTU MÄÄRAMINE

10 MUU

FIVA ID-kaardi avaldus ja vorm on FIVA Tehnilise Komisjoni poolt pakutavad eraldi seisvad dokumendid.

Palun veendu, et sa kasutad FIVA Tehnilise Koodeksi, ID-kaardi avalduse ja vormi viimast versiooni.



FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 1
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

0 SISSEJUHATUS

The Federation Internationale des Vehicules Anciens (FIVA) on ülemaailmne mittetulunduslik organisatsioon, mis tegeleb UUNIKUMIDE ja nendega seotud kultuuri, nende säilitamise, kaitsmise ja edendamisega.

Käesolev tehniline koodeks määratleb UUNIKUMI FIVA valguses, pakub juhtnööre kuidas dokumenteerida UUNIKUME ja kirjeldab nõudeid, mille alusel FIVAväljastab REGISTREERIMISNUMBREID ja ID-KAARTE.

ID-KAARDI programmi eesmärk on dokumenteerida ja tagada mootoripärand praegustele ja tulevastele põlvkondadele, tagada omanikele täpselt ja sõltumatult koostatud dokument UUNIKUMIDE olemusest ja ajaloost.

1 UUNIKUMI MÕISTE

FIVA defineerib UUNIKUMIKS järgmisi mehaanilisel jõul liikuvaid maanteesõidukeid:
• on vähemalt 30 aastat vanad
• säilitatakse ja hooldatakse ajalooliselt korrektsel viisil
• ei kasutata igapäevase transpordina
• on seetõttu meie tehnilise ja kultuurilise pärandi osa

2. TEISED MÄÄRATLETUD MÕISTED

2.1 ANF on FIVA ametlik esindaja ja ainus FIVA õiguste ja kohustuste kandja vastavas riigis.


2.2 EHITUSAASTA on aasta, millal sõiduk sai lõplikult valmis. Konkreetne valmimiskuupäev võib olla erinev tootja omast. Nt 1970. Mustang`i valmimisaeg oli november 1969.

2.3 JÕUSTUMISTÄHTAEG on tehnilise komisjoni poolt määratud tähtaeg, mil käesolev uuendatud Tehniline Koodeks asendab eelmise Tehnilise Koodeksi.

2.4 FIVA ID-KAART on standardiseeritud rahvusvaheline dokument, mis on koostatud FIVA poolt ja annab ülevaate konkreetse UUNIKUMI olemusest, tehnilistest andmetest ja ajaloost selle dokumendi väljaandmise hetkel.

2.5 TEHASETÄHIS on ainulaadne TOOTJA/EHITAJA poolt antud number.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest)

FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

2.6 MARK on tavaliselt tootenimi, bränd või nimi, mida TOOTJA/EHITAJA selle ehitamisel kasutas.

2.7 TOOTJA/EHITAJA on üksus või isik, kes sõiduki ehitas.

2.8 MUDEL, SEERIA ja TÜÜP on tähistus, mida TOOTJA/EHITAJA selle ehitamisel kasutas.

2.9 MITTEAJASTUKOHASED MUUDATUSED on nagu määratletud MUUDATUSTES

2.10 AJASTU on ajaperiood, mil sõiduk oli üldkasutuses. FIVA jaoks on ajastu pikkus EHITUSAASTA pluss 15 aastat (nt. kui sõiduki ehitusaasta on 1960, siis ajastu on 1960-1975). Tulenevalt II Maailmasõjast on AJASTUT pikendatud 20 aastani, kui sõiduki ehitusaasta jääb vahemiku 1925-1945. AJASTU kestvus võib eriolukordadel (sõda, embargo jne) pikeneda

2.11 AJASTU MUUDATUSED on nagu määratletud MUUDATUSTES.

2.12 AJASTUKOHASED MUUDATUSED on nagu määratletud MUUDATUSTES.

2.13 OLULISELT MUUDETUD on määratletud punktis 5.6.

2.14 SÕIDUKI ANDMED on määratletud punktis 5.3.

2.15 Tähelepanek: Mõiste „number“ mida siin dokumendis läbivalt kasutatakse, sisaldab nii numberid kui ka tähti (nt. A543Y2) ja muid märke (nt. B*167B).

3 FIVA REGISTREERIMISNUMBER

FIVA REGISTREERIMISNUMBER on ainulaadne ja muutumatu FIVA poolt väljastatud number, mis seotakse ühe kindla UUNIKUMIGA, tavaliselt taotlusprotsessi käigus.

4 FIVA ID-KAART

4.1 FIVA ID-KAART on standardiseeritud rahvusvaheline dokument, mis on koostatud FIVA poolt ja annab ülevaate kinda UUNIKUMI olemusest, tehnilistest andmetest ja ajaloost, selle väljastamise ajal.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 3
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

4.2 FIVA võib avalduse alusel väljastada FIVA ID-kaardi neile sõiduki omanikele, kelle sõiduk vastab Tehnilisele Koodeksile. FIVA ID-kaart on alaliselt FIVA omand.

4.3 FIVA ID-kaart on tõendiks, et sõiduk on FIVAs registreeritud kui UUNIKUM

4.4 FIVA ID-kaardi number on ainulaadne dokumendi number. Ühel sõidukil võib eluajal olla mitu FIVA ID-kaarti koos mitme FIVA ¬ ID-kaardi numbriga, mis kõik viitavad ühele ainsale FIVA REGISTREERIMISNUMBRILE.

4.5 Omaniku kohus on esitada FIVA-le kõik vajalikud tõendid, et sõiduk dokumenteerida ja väljastada FIVA ID-kaart.

4.6 FIVA ID-kaart võib sisaldada ka lisainformatsiooni, mille FIVA on saanud ja kontrollinud muudest allikatest.

4.7 FIVA ID-kaart on tõendiks, et sõiduki omanik kavatseb jätkata sõiduki säilitamist ja hooldamist ajalooliselt korrektselt ja keskkonda säästval viisil.

4.8 FIVA ID-kaardi väljastamiseks peab FIVA või selle kinnitatud esindaja sõiduki füüsiliselt üle vaatama ja väljastama FIVA raporti

4.9 FIVA ID-kaart kehtib väljastamise hetkest 10 aastat. FIVA ID-kaart kaotab kehtivuse kui sõiduk vahetab omanikku. Uus omanik peab täitma uue FIVA ID-kaardi avalduse.

4.10 FIVA ID-kaart tuleb loovutada koheselt, kui seda nõuab FIVA või selle kinnitatud esindaja ja FIVA võib kaardi tunnistada kehtetuks ükskõik mis ajal.

4.11 FIVA ID-kaart väljastatakse omanikule üldkasutuseks ja teatud FIVA üritustele registreerimiseks.

4.12 FIVA jätab FIVA ID-kaardi esimesele lehele tühja koha ANF-i jaoks, kes võib sinna lisada sõiduki klassifitseerumiseks infot.

4.13 FIVA-l on õigus keelduda FIVA ID-kaardi väljastamisest mistahes sõidukile.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 4

FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

5 SÕIDUKI OLEMUS

5.1 Sõiduki olemuse kindlakstegemine on kõige olulisem alus sõiduki UUNIKUMIKS tunnistamisel ja FIVA ID-kaardi väljastamiseks.

FIVA püüab identifitseerida sõidukit nii täpselt kui võimalik. Tulemus võib erineda oluliselt sellest, kuidas sellele viidatakse tavakõnepruugis.

5.2 Šassii/raam või kandev kere on tavaliselt peamiseks UUNIKUMI identifisteerimise aluseks

5.3 SÕIDUKI OLEMUS on põhjalik ja täpne järgmiste andmete tulem:

- TOOTJA/EHITAJA, linn, riik
- MARK , MUDEL ja SEERIA/TÜÜP nimetus
- TEHASETÄHIS
- EHITUSAASTA

Näiteks: Officine Alfieri Maserati S.p.A., Modena (Itaalia)
Maserati Ghibli SS Coupé (Tipo AM115/49)
AM115/49*0000* 1971

B.S.A. Motor Cycles Limited, Birmingham (Suur-Britannia)
BSA Spitfire Mk. II Special (A65.2SP)
A50C0000 1966

Klöckner-Humboldt-Deutz AG, Werk Ulm (Saksamaa)
Magirus-Deutz Jupiter 6x6 Pritschenwagen
000.0000.000 1966

5.4 Omaniku kohus on hoolikalt säilitada ja kaitsta füüsilisi tõendeid (templid, markeeringud, plaadid jne), mis tõestavad UUNIKUMI olemust.

5.5 Kui sõidukit on OLULISELT MUUDETUD siis eelnev SÕIDUKI OLEMUS tühistatakse ja sõltumata muudatuste ulatusest määratakse uus TOOTJA/EHITAJA ja tööde lõppaeg määratakse uueks ehitusaastaks.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 5
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

5.6 FIVA jaoks OLULISELT MUUDETUD tähendab:

5.6.1 Kui šassiid/raami või kandvat keret on muudetud (lühemaks/kitsamaks tehtud, teljevahet muudetud, kere tugevdatud), siis EHITUSAASTA muutub vastavalt sellele, millal töödega lõpetati ja samuti muudetakse ka TOOTJA/EHITAJA nimetus.

5.6.2 Kui šassid/raami või kandvat keret ei ole muudetud aga 3 või rohkem järgmist
MITTEAJASTUKOHAST MUUDATUST on tehtud:
- mootor
- käigukast
- esivedrustus/roolimehhanism
- tagavedrustus
- kere

Siis muudetakse EHITUSAASTA vastavalt tööde lõpetamisajale ja muudetakse ka TOOTJA/EHITAJA

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 6
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

6 SÕIDUKI MUUDATUSED

6.1 Muudatused on kõik kõrvalekalded TOOTJA/EHITAJA poolt loodust.

6.2 Muudatusi tuleb kirjeldada FIVA ID-kaardis koos kuupäevade ja muudatuste ulatusega (kui on teada). Muudatused eristatakse teineteisest ajalooliselt ja jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

6.2.1 AJASTU MUUDATUSED: Muudatused on dokumenteeritud ja lõpetatud ajastu
jooksul.

6.2.2 AJASTUKOHASED MUUDATUSED: Muudatused on lõpetatud AJASTU väliselt, aga on
teostatud nii nagu sellele AJASTULE kohane. Teostatud muudatused ja varuosad peavad olema AJASTUST pärit.

6.2.3 MITTEAJASTUKOHASED MUUDATUSED: Muudatused, mida ei kasutatud AJASTUL
või kui on kasutatud varuosi või tehnoloogiat, mida sel AJASTUL ei olnud. Sellised
muudatused võivad mõjutada EHITUSAASTAT (vt SÕIDUKI IDENTITEET)

6.3 Omaniku kohus on dokumenteerida kõik muudatused, mis on UUNIKUMIL teostatud, et
tulevane omanik teaks kuidas UUNIKUM erineb oma algsest ja eelmisest seisukorrast.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 7
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

7 SÕIDUKI AJALUGU

7.1 FIVA ja FIVA ID-kaardi peamisi eesmärke on dokumenteerida praegustele ja tulevastele põlvkondadele käegakatsutavad ja käega mittekatsutavad muudatused sõiduki ajaloos. Omaniku kohus on käsitleda UUNIKUMI kui ajaloolist kunstiteost (tehniline ja kultuuriline pärand) ja kaitsta sõiduki ajaloolist informatsiooni. Ajaloolise informatsiooni olemasolu on tõendiks sõiduki ehtsuse ja identiteedi kohta.

7.2 Järgmised elemendid UUNIKUMI ajaloost peavad olema kokkuvõtvalt dokumenteeritud FIVA ID-kaardis:

7.2.1 Üldine: võib aga ei pea sisaldama tähtsamaid kuupäevi nagu valmimisaeg,
tarnimisaeg, automüüja, esmaregistreerimine, õnnetused jne.

7.2.2 Omanikud: sisaldab kõiki eelnevaid sõiduki omanikke. Praegune omanik peab tagama,
et vähemalt eelmine omanik oleks seal kirjas. Lisaks kui on teada, siis peaks seal olema kirjas ka müügikuupäev või vähemalt ligilähedanegi müügikuupäev, omaniku nimi, linn ja riik.

7.2.3 Üritused: sisaldab olulisemaid võistluseid, konkursse, näituseid (nt. autonäitused jne) ja
hiljutisi üritusi. Kui antud info on teada siis peaks kirjas olema ürituste kuupäevad, nimetused, tulemused, linn ja riik.

7.2.4 Restaureerimistööd: FIVA ID-kaardi dokumenteerimiseks sisaldab "Restaureerimistööd"
andmeid olulisemate hoolduste, remontide, säilitamiste, konserveerimiste ja restaureerimiste
kohta. Kui vastav info on teada, siis on kirjas kuupäevad mil tööd aset leidsid, tööde
olemus, ettevõte või isik, kes tööd teostas, linn ja riik.

7.3 Kuna FIVA ID-kaardil on ruum piiratud, siis on UUNIKUMI dokumenteerimiseks vajalik
piirata ebaoluliste andmete mahtu.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 8
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

8 OLULISED REEGLID JA PROTSEDUURID

8.1 ANF peab aegsasti FIVA Tehnilisele Komisjonile esitama väljastatud FIVA ID-kaartide koopiad koos avaldustega ja teostatud protseduuridega.

8.2 Riigis, kus UUNIKUMI omanik on autoga registris ja seal on olemas ANF, peab omanik FIVA ID-kaardi saamiseks esitama sinna avalduse. ANF ei tohi väljastada FIVA ID-kaarti sõidukile, mis on teise riigi registris.

8.3 UUNIKUMI puhul, mis ei ole registrisse kantud, tuleb omanikul esitada FIVA ID-kaardi avaldus selle riigi ANF-i, kus ta alaliselt elab.

8.4 Riigis kus ANF puudub, tuleb UUNIKUMI omanikul esitada FIVA ID-kaardi avaldus FIVA Tehnilisele Komisjonile.

8.5 Kui FIVA keeldub FIVA ID-kaarti väljastamast või vaidlustab ANF-i poolt väljastatud FIVA ID-kaardi, siis omanik võib otsuse üle apelleerida FIVA Tehnilises Komisjonis, kes võib õigused delegeerida alam-komisjonile. FIVA Tehnilise Komisjoni otsus on lõplik.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest) 9
FIVA Tehniline komisjon KINNITATUD

9 SÕIDUKI AJASTU MÄÄRAMINE

Sõidukid jagunevad tavaliselt FIVA üritustel järgmistesse klassidesse:

Klass A (Ancestor) Sõiduk ehitatud kuni 31. detsember 1904.

Klass B (Veteran) Sõiduk ehitatud vahemikus 1. jaanuar 1905 kuni 31.
detsember 1918.

Klass C (Vintage) Sõiduk ehitatud vahemikus 1. jaanuar 1919 kuni 31.
detsember 1930.

Klass D (Post Vintage) sõiduk ehitatud vahemikus 1. jaanuar 1931 kuni 31.
detsember 1945.

Klass E (Post War) sõiduk ehitatud vahemikus 1. jaanuar 1946 kuni 31.
detsember 1960.

Klass F sõiduk ehitatud vahemikus 1. jaanuar 1961 kuni 31. detsember 1970.

Klass G sõiduk ehitatud vahemikus 1. jaanuar 1971 kuni FIVA poolt määratletud UUNIKUMI vanusepiir.

10 MUU

10.1 Kõik järgmised reeglid ja otsused, mis on FIVA Tehnilise Komisjoni poolt vastu võetud peale selle Tehnilise Koodeksi vastuvõtmist, on osa sellest Koodeksist.

10.2 Tehnilise Komisjoni liikmed peavad Tehnilise Koodeksi vähemalt ühe korra läbi lugema.



________________________

See versioon koostati FIVA Tehnilise Komisjoni töögrupi koosolekul 2.-3. oktoobril 2014, Haagis.

FIVA üldkoosolek 8. november 2014 (Budapest)
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

raivo
VVK liige
Postitusi: 307
Liitunud: 09 Juuni E, 2008 00:00
Asukoht: Pärnu

Re: FIVA

#4 Postitus Postitas raivo »

08.09.2017 kuni 10.09.2017 toimus FIVA (The Fédération Internationale des
Véhicules Anciens) Põhjamaade kohtumine Riia lähedal Baltezeris.

Pilt

Osavõtjad:

Rootsi - Timo Vuortio, Jan Tägt ja Peter Edqvist (FIVA asepresident
sisesuhete alal);

Norra - Björn Johannasen ja Stein Christian Husby

Soome - Leo Belik ja Dage Groop

Taani - Lars Genild, Henning Thomsen, Steen Rode Møller ja Johnny B.
Rasmussen;

Läti - Juris Ramba ja Janis Lacaunieks

Eesti - Üllar Suvemaa, Tiit Talts ja Indrek Sirk

Leedu – ei osalenud



Baltimaades on ainsana FIVA liige Läti (1990 kuni 2000 ja uuesti alates
2011)



Eestlased olid tutvustamas meie vanatehnikakultuuri. Iga riik tegi ettekande
teemadest, mist parasjagu päevakorral. Samuti arutati üldiselt FIVA
tegevust ning aasta lõpus toimuvat assambleed. Näiteks Norras ei müüda enam
etanoolivaba bensiini. Muudes riikides on siiski 98 etanoolivaba, kuid 95
üldjuhul segatud etanooli ja muude lisaainetega. Kuna etanool aurustub
kiiremini, siis kütusesüsteemi jäänud etanooli sisaldav kütus võib need
ummistada. Sõitmisel ei ole vahet, kuid säilitamisel on soovitatav kasutada
etanoolivaba kütust, st 98.



FIVA tegevuse eesmärk - et eilsete autodega saaks ka homme sõita.



FIVA aastamaks 301 kuni 500 liikme korral on 900 eurot (EVKL liikmetel on
praegu 413 klubilist). FIVA ei ole siiski vaid aastamaks, sellega kaasneb
ka aruandlus ning kohustus osaleda assamlbeel ja kohtumistel. See on kõik
oma rahakoti peal.



Indrek

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: FIVA

#5 Postitus Postitas Autorestauraator »

Soomlaste ajakiri AUTOMOBIILI nr. 4, 2020 kirjutab pikemalt FIVA ülesehitusest ja töökorraldusest. Artikli autor on Timo Vuortio, Rootsis elav soomlane, kes on aktiivselt osalenud mõlema maa vanatehnikaelus.
Ajakirja ja autori nõusolekul tegin siia vaba tõlke, meilgi teema praegu päevakorras. Ausalt öeldes ei teagi, kas Eesti on juba FIVA liige või ei?


Pilt

Timo Vuortio
.............................
Eesmärk ja algus.
„Federadion Internationale des Vehicules Anciens“ (FIVA) sai alguse 1966. aastal Pariisis, kus grupp vanatehnikaklubisid eri maadest pidas vajalikuks luua ühiste eesmärkide saavutamiseks oma katusorganisatsioon. Organisaatorite meelest oli saabunud aeg, et see rahvusvaheline organisatsioon esindaks kõigi rahvuslike vanatehnikaklubide huvisid maailmas. Täna esindab ja ühendab FIVA 71 maa vanatehnikaklubisid, nende liikmeid ja ajalooväärtuslikke vanasõidukeid.
FIVA peaeesmärk on innustada üle 30 aasta vanuste sõidukite turvalist kasutamist avalikel teedel, innustada vanasõidukeid säilitama ning taastama nii harrastajate kui ka kogu elanikkonna jaoks ja rõõmuks. Selle eesmärgi saavutamiseks on FIVA töötanud välja eeskirjad vanasõidukirallide ning muude sündmuste turvaliseks korraldamiseks. Koos Euroopa Komisjoniga on välja töötatud üldjuhendid nii vanasõidukiomanikele ning sõidukite kasutajatele.
Ajaloolise väärtusega vanasõidukite säilitamist peetakse tööstus-kultuuripärandi tähtsaks osaks. Selle on heaks kiitnud nii UNESCO kui ka Euroopa Komisjon.
FIVA õigusloome komitee kaudu kaitstakse õigust vanasõidukeid avalikel teedel kasutada. Praegu on selle komitee töö keskendunud põhiliselt Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele. EL otsuste kaudu on sellel tööl mõju ka liikmesriikide seadusandlusele.

FIVA peakorter ja juhtimine.
FIVA on registreeritud Pariisis, kus on siis ka peakorter. Tegelikud töötegijad paiknevad siiski Põhja-Itaalias, Torinos. Seal töötab FIVA peasekretär (General Secretary) Gian Mario Mollar. Kogu jooksev asjaajamine, sidemed liikmesorganisatsioonide ja komittede vahel toimub tema kaudu. Gian Mario Mollar on väga avatud inimene, abivalmis, kiire ja tulemuslik, oskab mitmeid keeli. Kõik need omadused tulevad rahvusvahelise organisatsiooni tegevjuhile kasuks! FIVA ametlikeks keelteks on prantsuse ja inglise keel. Viimane on asjaajamises põhiline ja seda kasutatakse praegu kokkusaamistel, koosolekutel.
Itaalia, saksa ja slaavi-keeli kasutatakse koosolekute vahelisel ajal, minu Rauma-murdega väga kaugele ei jõua...

Aasta-peakoosolekud.
Kõige suurema otsustusõigusega organ on FIVA aastakoosolek (General Assembly = GA). Seda korraldatakse kord aastas ja sinna kutsutakse kõik liikmesorganisatsioonid. Aastakoosolek koosneb kolmest osast, kolmel päeval. Esimesel päeval kutsutakse kokku kõik komiteed aasta viimasele istungile. Teisel päeval teevad kõik komiteed oma aruande, millele tavaliselt lisatakse pildi-, filmi- ja tekstimaterjal. Ettekandeks on igal komiteel kindlad ajapiirid. Kolmandal päeval toimub siis aastakoosolek ise, kus on päevakorras põhikirja järgsed teemad. Tähtsamatest: majandusaruanne, presidendi aruanne, nägemus eelseisvast aastast ning presidendi ja asepresidentide valimine. Koosolekul on ka sõnavõtud, kus saab käsitleda üldisemaid, kõigile olulisi küsimusi.
Soomet on paju aastaid peakoosolekul esindanud Dage Groop, mõnel aastal ka mina (Timo Vuortio). Mitmel aastal olen olnud ühtlasi ka Rootsi MHRF esindaja ning kasutanud ka hääleõigust.
General Assembly toimub järgemööda eri maades. 2019. aastal oli see Küprosel, 2020 Bulgaarias. Koroonaviiruse tõttu korraldati see viimane koosolek videokoosolekuna, delegaadid ise kohale ei sõitnud. Hääletused toimusid seekord interneti kaudu, milleks iga ANF sai omale juhendi. Häälte hulk igal liikmel, samuti aastamaksu suurus sõltub selle maa klubiliikmete arvust.

General Committe, GC.
GC on FIVA juhatus, aastakoosolekute vahelisel ajal langetab otsuseid GC.
GC valib liikmed ning kinnitab komiteede olulisemad otsused. GC koosseisu kuuluvad: president (Tiddo Bresters), kaks seeniorasepresidenti (üks nendest on rootslane, soomeski tuntud Peter Edqvist) ja seitse asepresidenti. Kõigil asepresidentidel on oma vastutusala, neli nendest asepresidentidest juhatab ka oma komiteed.
GC saab kutsuda korra kuus toimuvatele töökoosolekutele (põhiliselt on need videokoosolekud) ka muid osalisi ja eksperte. FIVA peasekretär toimib nendel koosolekutel sekretärina.
Juhatusele on abiks mitmed erinevad komiteed. Igas komitees võib olla kuni 8 liiget, v.a õiguskomitee, kus on liikmeid rohkem. Komitee tööd juhib juhataja, kelle tiitliks on vice-president või director.
Aastakoosolekul valitakse GC ettepaneku alusel asepresidendid ja GC director-id (MC ja US).
Komiteedesse võib kandideerida liikmete ettepanekul. Juhataja valib oma komitee liikmed aastaks, juhataja ametiaeg on kolm aastat.

järgneb...
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: FIVA

#6 Postitus Postitas Autorestauraator »

Komiteed. (Võibolla oleks eesti keeles parem: komisjonid?)

Legislation Commission, LC, (õigusloome komisjon).
... on komisjonidest kõige olulisem. Reeglite, määruste ja seadustega seonduvad küsimused arutatakse läbi igakuistel istungitel. Komitee töösse on kaasatud ka ernevaid toimkondi, mis siis tegelevad mingite konkreetsete teemade ettevalmistamisega. Komitee töös osaleb ka FIVA lobist Andrew Turner, kes on advokaat ja kõige muu kõrval osaleb EL-is käivates aruteludes ning on võtmeisik otsuste suunamisel. Tänapäeval on nii, et mingite otsuste langetamine võib käia väga kiiresti, juba tundides võib olla küsimus ja siis on lobisti osalusel oluline roll. Teisest küljest võib mõne küsimuse lahendamine kesta aastaid. Näiteks EL tehnilise ülevaatuse direktiivi menetleti enne vastuvõtmist kaheksa aastat. Ka selle direktiivi valmimisel oli FIVA kogu selle aja osaline.
Ajaloolise vanasõiduki määratlus EL direktiivina (millest kahjuks ei saanud asja) ja seadusandlus mitmeski eri valdkonnas on saanud esimese „tõuke“ just Andrew ja õigusloome komitee initsiatiivist. Heade suhete hoidmine Euroopa Parlamendi liikmetega on oluline.

Events Commission, EC (ürituste komisjon).
See komisjon vastutab erinevate vanasõiduki-rallide ja näituste korraldamise eest, mis on osa FIVA tegevusest ning avaldatud FIVA kalendris.

Culture and Youth Commission, CC (kultuuri ja noorte-töö komisjon).
Seda komiteed juhib energiline Natasha Grom Slovakkiast. Nagu nimigi ütleb, on vastutusalaks FIVA kultuurisündmused, trükitööd ja noortega seotud küsimused. Komisjoni töös osaleb noortest moodustatud toimkond.

Technical Commission, TC (tehniline komisjon).
Kõik vanasõidukitega seotud tehnilised küsimused kuuluvad selle komisjoni pädevusse. Üks selle komisjoni saavutusi on FIVA-ID Card, mis tunnistab vanasõiduki originaalsust.

Motorcykle Commission, MC (mootorrataste komisjon).
Mootorratastele on oma komisjon, mille pädevusse kuuluvad ka mopo-dega liituvad küsimused.

Utilitarian Commission, UC (mina nimetaksin selle eesti keeles: tarbesõidukite komisjon).
Selle komisjoni töös olen (T. Vuortio) osalenud juba palju aastaid, viimased aastad sekretärina ja nüüd komisjoni juhina (Director Utilitarian Vehicles). Komisjoni vastutusalasse kuuluvad kõik tarbesõidukitega seotud teemad ja küsimused. Komisjoni töökoosolekud toimuvad kas siis kokkusaamistena või videokonverentsidena igakuuliselt.

Ambassadors (suursaadikud).
FIVA-l on neli suursaadikut, kes korraldavad koostööd Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas, Lähis-Idas ja Aasias.

järgneb...
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: FIVA

#7 Postitus Postitas Autorestauraator »

Liikmesorganisatsioonid.
FIVA liikmelisust võib taotleda organisatsioon, mis tegutseb kooskõlas FIVA eesmärkidega, mis on riiklikult tunnustatud ja mille vähemalt sajal liikmel on vähemalt 25 vanasõidukit. Siiski püüab FIVA seada asju nii, et igalt riigilt oleks üks esindusorganisatsioon. See pole siiski reegel, on riike, kust on mitu FIVA liiget.
Liikmelisust taotletakse FIVA juhatuselt (GC), mis seda taotlust käsitleb ja langetab ka otsuse liikmeksvõtmise kohta.

FIVA liikmesorganisatsioone (National Member) on kahte liiki: igast riigist saab üks liige, mis on reeglina suurem ja mõjuvõimsam, põhiliikmeks. Põhiliikmel on FIVA aastakoosolekul (GA) hääleõigus. Sellist põhiliiget nimetatakse ANF-iks (ANF=l`Autorite`Nationale de la FIVA või FIVA National Authority). Soomest on SAHK olnud ANF juba 1983. aastast. Praegu on SAHK-il aastakoosolekul kasutada ANF-ina 6 häält. Häälte arv sõltub klubiliikmete arvust.
Kõik muud liikmesorganisatsioonid (peale ANF-i) võivad saada ka liikmestaatuse National Member, samuti kõik liikmelisusega kaasnevad õigused ning kohustused, kuid FIVA aastakoosolekul on nendel vaid üks hääl, sõltumata klubiliikmete arvust. Soomest on liikmelisust taotlenud veel VMPK (vanamootorratta klubi) ja 2020 septembrist on nad liikmed.
Kõigil FIVA liikmetel on võimalus osaleda otsuste tegemisel komisjonide ning aastakoosoleku kaudu.

Muud FIVA liikmed, Global Member.
Olulisemad FIVA toetajad, nii majanduslikult kui tehniliselt, valitakse selle kategooria liikmeteks. Preagu on selles kategoorias Glasurit, Pirelli ja Motul, kõigil neil on olnud oluline roll.
Global Member-i liikmemaks on 5000€/aastas.

Professionals.
Suured rahvusvahelised ettevõtted, nagu näiteks autotehased vms. Võivad kandideerida sellesse kategooriasse. Need liikmed toetavad FIVA tegemisi nii majanduslikult kui ka oma kontaktide ja oskusteabe kaudu.
Liikmemaksu suuruseks on min. 1000€/a.

Museums and Institudions.
Selles kategoorias on näiteks üks liige Soomest Mobilia.
Liikmemaks 250€/a.

Media.
See on alles uus kategooria.

Auliikmed.
FIVA-l on mitmeid auliikmeid. Auliikmetel on aastakoosolekul üks hääl.

UNESCO ja FIVA.
Aastal, kui FIVA sai 50-aastaseks, sõlmiti UNESCO-ga leping. See leping on FIVA-le väga oluline, kuna siin UNESCO tunnustab FIVA-t organisatsioonina, mis tegeleb ajalooliste vanasõidukite, vanasõidukikultuuri ja nendega liituvate küsimustega.
Üritusel osalesid UNESCO suursaadikud ning peasekretär. Selles lepingus on kirjas, et kõik see töö, mis vanasõidukitega seoses tehakse, on kultuuritöö! 2016. aastal korraldati UNESCO peakorteris ajalooliste vanasõidukite kuu aega kestnud näitus. Välja oli pandud kümmekond originaalkorras autot ja mootorratast.
Koostööd UNESCO-ga tehakse ka liikmesriikide tasemel. Selline koostöö on vajalik eriti seepärast, et tekiks püsivam arusaam vanatehnikaharrastusest, kui tehnilise kultuuripärandi hoidjast.

järgneb...
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 2997
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Re: FIVA

#8 Postitus Postitas Autorestauraator »

Mõned näited sellest, mida FIVA on suutnud saavutada.

EL seadusandjate käes oli direktiivi projekt, mis nägi ette, vanasõidukite TÜ ja maksustamise alaseid seadusi rakendatakse ainult nendele vanasõidukitele, mis vastavad täielikult originaalsusnõudele. See oleks tähendanud, et ei süüteküünlaid ega õlifiltreid ei ole lubatud kaasaegsete vastu vahetada. FIVA lobitöö suutis sellised asjad originaalsusmääratluses ära muuta.

EL-is oli töös direktiiv, mis nägi ette, et kõik sõidukid, mis on registris, peavad omama liikluskindlustust. Seda ka siis, kui vanasõidukit liikluses ei kasutata. Tänu FIVA sekkumisele suudeti seda direktiivi oluliselt liberaalsemaks muuta.

Üksi tegutsedes ei suuda ükski riik (selle riigi vanasõidukeid ja harrastajaid esindav organisatsioon) selliseid protsesse mõjutada. Aga kõik koos suudame! Just seda joont on FIVA püüdnud ajada. Tegutseme ühisrindena, et saaksime vanasõidukeid kasutada ka tulevikus samadel tingimustel, nagu tänagi.

Hoiatava näitena võin tuua ühe Lõuna-Euroopa maa (nime nimetamata), kus vanasõidukite kasutamine keelati! Kuna tugevat vanatehnikaorganisatsiooni häält tegemas ei olnud, said sellised asjad juhtuda. Leevendusena pakuti välja, et neid sõidukeid võib küll kasutada näitustel, aga transportimine oli lubatud ainult transportautodega. Lõpuks lahenes asi siiski nii, et ühel päeval nädalas saab autoga ka sõita, olgu siis remonditöökotta või näituseplatsile.
FIVA ja me kõik koos suudame selliseid asju mõjutada!

Väljakutseid tulevikuks.
Meil kõigil on tulevikuks väljakutseid, milleks peame valmis olema juba täna! FIVA tegeleb nendega. Praegu on aktuaalsed loodushoiuga seotud küsimused. Näiteks sisepõlemismootoritele vajaliku kütuse kättesaadavus, samuti üldsuse arvamuse kujundamine sisepõlemismootoriga vanasõidukite kasutamise suhtes üldisemalt.

Silmapiiril on veelgi suuremaid väljakutseid. Käivad jutud CASE-st... mis see on?
C=Connected
Tuleviku autod suhtlevad omavahel ning samuti teerajatistega. See hoiab ära palju liiklusõnnetusi. Vajalik info ning käsklused tulevad liiklusolukorras olevasse sõidukisse (kiirus, sõiduraja vahetus jms.) Vanasõidukites sellist IT varustust ei ole.... mis siis saab? Kas meile jäetakse omad, väikese liiklustihedusega teed või ootab ees liikumiskeeld?
A= Autonomus
Tuleviku auto ei vaja juhti. Digitaalselt tehakse juhi eest valikud ja auto kulgeb ka ilma juhita. Meie vanasõidukitel sellist varustust ei ole! Vanasõidukis teeb valikud juht roolis.
S=Shared
Tulevikus on palju neid, kellel puudub huvi sõidukit omada... võibolla pole ka huvi seda juhtida? Kui transporti vaja, tellitakse auto ukse ette, sõidetakse oma sõit ära ja jäetakse auto maha (või leiab see ise tee koju?). Nii ei vajata oma parkimiskohta, autogaraazhi, ei ole vaja muretseda auto hoolduse pärast...
E=Electronic
Vanasõidukites (vähemalt vanemates) eriti palju elektroonikakomponente ei ole. Kuid tänapäevases sõidukis ja eriti veel tulevikusõidukis on elektroonika osa väga suur. Kuidas tänapäevasõidukit tulevikus restaureerida? Kõik elektroonikakomponendid vananevad tohutu kiirusega. Varuosade leidmine sellistele sõidukitele saab olema väga keeruline!

See on vaba tõlge Timo Vuortio artiklist ajakirjas Automobiili Nr.4, 2020
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Vaba teema”