Bussi kere [leevi]

[leevi]

Ilmselt on tegemist mingi Saksa tehase toodanduga. Ise pakun, et see on kunagi 1,5 tonnise Opeli peal sõitnud. Kindel ei ole. Minule teadaoleva ajaloo kohaselt on see olnud Karujärve sõjaväeosas Vene ohvitseride suvilaks. Kust see sinna sai, pole õnnestunud välja selgitada. Loodetavasti keegi siinsetest teadjameestest oskab midagi täpsemat õelda.

[Varavamehaanik]

Bussid on üldjuhul valmistatud mingi bussikerede valmistaja poolt mõne levinuma veoka alusele või tehnikale. Bussi kere võis omal ajal valmistada kestahes edukas reisijateveo ettevõtja kodustes tingimustes eelnevalt kooskõlastatud jooniste alusel. Euroopas, kuhu kuulus ka Eesti, suured autotehased ise busse ei valmista, alati on tegu mingi keretehasega ja vastavalt kokkulepetele on siis kas margi nimetuseks määravas mahus autotootja nimi (Mercedes Benz) või on ülekaalus keretehase image (Setra, Ikarus, Jonckheere jne.) Või on tegu juhusliku üksiküritajaga transpordisektoris, kes on võtnud aluseks valdavalt Volvo, Scania Vabise või mõne Ameerika aluse.
Bussid valmistati aegade algusest kuni 50-ndate keskpaigani võimalikult jäiga puidust karkassiga. Hilisemad puidust bussid kuni 80-ndate keskpaigani olid puidust täitematerjaliga ja vineerist kandekonstruktsioonidega, kus põhilised kandejõud võttis enda kanda vineer. Plekk oli ainult kattematerjal ja on seda bussiehituses siiani.
Piltidel olev bussi taoline koorik seisab aga ilusasti püsti ja omab aimatavat kuju kuigi bussiehituse põhimõtetest tulenevalt oli plekk ainult kattematerjal. Tagant seest paistab plekkdetailidel valtsitud servi, mis annavad jäikust, kuid ei klapi kokku bussiehituse põhimõtetega. Katuse kaared näivad olevat metallist konstruktsioonid, mis omakorda ei klapi kokku tolleaegsete riidest katuste kontseptsiooniga. Tundub, et puidust detailid ei ole mitte kandekonstruktsioonid vaid sisemise polsterduse kinni hoidmise abivahendid.
Pilku püüab liigselt suur mootori ruumi avaus, mis haigutab kapoti alt otse salongi, kuigi autodel on selle koha peal nö tulemüür, mis annab esiaknaalusele konstruktsioonile vajaliku jäikuse ja oma õlistest keskkonnast tingitud soodsate mõjude tulemusena peaks hävima oluliselt hiljem kui tagumistest ratastest tagapool olevad metallist detailid.

Järelduse variant 1: alumine pool on pärit kitsarööpmelise raudtee depoost ja seda eset on mingil ajal parandatud isevalmistatud bussi katusega.
Järelduse variant 2: valmistatud mingis nõukogude asutuses olemas olnud dreziini alusele erinevatest sõjasaakidest või käepärastest vahenditest.

Kahjuks jään teadusliku tõestamisega hätta.

[Varavamehaanik]

Eesti Bussiajaloo Seltsi teadurid on jõudnud avastuseni, et tegu on olnud siiski algselt bussiga, mis on valmistatud kergema Mercedes Benz veoki baasile ja kasutuses on see olnud wehrmachtis. Kerestaja ei ole veel selgunud, kuid arvatavasti on kere valmistatud Saksamaal või Austrias tööstuslikul teel, kuid siiski väikeseeriana. See muidugi ei välista, et seda keret on mingil perioodil kasutatud raudteel. Alumise poole plekke on vahetatud ja akna alune valts likvideeritud.

Pildid samast bussist on raamatus Viru tänav ja teised, Erika Aulik 2004 Kirjastus Varrak, sarjast Tallinna raamat. Vaade bussile paremalt küljelt lk 194, tekst foto all: Sõjapõgenikud Puise rannas. Läänemaa, september 1944. Foto H.Evert ja vaade bussi tagaosale lk 345, tekst foto all: Põgenetakse venelaste eest. Läänemaa, 22. september 1944. Foto H.Evert.
Kahjuks on Eesti Bussiajaloo Seltsi teadurid panustanud rohkem liikuvtehnikasse ja skänner on jäänud nõrgaks. Sestap palun hakkajamate lugejate abi nende piltide edastamisel siinsesse teemasse. Tasub lugeda ka nimetatud raamatut, kust ei selgu just palju konkreetse bussi kohta, kuid sama piltniku poolt on jäädvustatud samadel päevadel ka bussi arvatavaid reisijaid, sealhulgas kirjanik Tuglast ja teisi.

[Autorestauraator]

Eesti Bussiajaloo Seltsi teadurid on jõudnud avastuseni, et tegu on olnud siiski algselt bussiga, mis on valmistatud kergema Mercedes Benz veoki baasile ja kasutuses on see olnud wehrmachtis. Kerestaja ei ole veel selgunud, kuid arvatavasti on kere valmistatud Saksamaal või Austrias tööstuslikul teel, kuid siiski väikeseeriana.
...

Äärmiselt huvitavaks läheb!
Jään põnevusega pilte ootama.

[pelle]

Kui tegemis on tõesti sama bussiga, mis Auliku raamatus, siis on kultuurilooliselt tegemist ju päris olulise leiuga.
Need pildid on jooksnud läbi tegelikult väga paljudest raamatutest ja pole välistatud et neid on rohkem, kui kaks.

[leevi]

Tänud info eest. Võimalik, et on tõesti sama buss, mis Pelle poolt pandud piltidel. Minu tagantvaate pildil on redeli ülemise kinnituse kolm polti ilusti näha. Kas hr. Väravamehaanik saab õelda kust pärineb info, et buss on kunagi Wehrmachti teenistuses olnud?
Tulemüüri ei ole ilmselt sellepärast, et diiselmootorite puhul kasutati varianti, et kere ja tulemüüri vahele jäeti vibratsiooni keresse kandumise vältimiseks pilu, mis kaeti kummeeritud tekstiili ribaga. Alumiiniumliist selle kinnitamiseks on praegugi ilusti näha. Huvitav oleks teada saada ka bussi alusvankri tüüpi. Kuna tegu on üsnagi väikese bussiga, siis on kuidagi vähe tõenäoline, et kasutati 2,5 t veoki baasil alusvankrit diiselmootoriga. 8 poldiga veljed viitavad ka oluliselt suuremale masinale kui väike 16 kohaline buss.
Tervitustega
Leevi

[Varavamehaanik]

Militaarsele taustale viitab piltidel olev pimenduslamp ja kroomdetailide puudumine. Bussid tehti võimaluste piires ikka pilkupüüdvamad. Kui kroomiga oli kitsas käes, siis üritati vähemasti triipudega mängida. See aga on täiesti matt. Ja kas mina tahan näha, näen või on see päriselt, aga bussi küljel tundub olevat Deutsche Reichsposte embleem ja see võis üleüldse olla liikuv postkontor.

Lihtsalt reisijateveo eesmärgil ei olnud tõesti vajadust nii väikest bussi valmistada nii jõulisele alusele. Ilmselt pidi see bussike algselt lisaks reisijatele midagi raskemat vedama oma panipaikades või tõmbama midagi rasket, kuid samas oli vajadus säilitada kere, mis saaks kitsastes oludes hakkama.
Vaata ka teist väikese kerega Mersu bussi: http://www.kfzderwehrmacht.de/Hauptseit ... lr_75.html
Sellel lehel on teistes lahtrites ka väga sarnase katuse servaga busse, mis kannavad Mercedes Benz-i märki.

[kass]

Militaarsele taustale viitab piltidel olev pimenduslamp ja kroomdetailide puudumine. Bussid tehti võimaluste piires ikka pilkupüüdvamad. Kui kroomiga oli kitsas käes, siis üritati vähemasti triipudega mängida. See aga on täiesti matt.

Ei vaidle üldsegi vastu, et buss võis olla kolmanda riigi "jõustrukruuride" kasutuses, Wehrmacht on siinkohal muidugi laiendatud üldmõiste.
Aga jalgrattamehed on sunnitud bussiajaloo uurijate tagasihoidlike väidete peale sekkuma. "Pimenduslamp" oli viimase suure sõja ajal "ülimasslevinud", ka jalgratastel nõuti valgusvihu ahistamist igasuguste piludega. Vaatasin küll kergelt neid bussi pilte aga ei märganud seda "pimenduslampi", ilmselt ei vaadanud piisavalt hoolikalt või vaatasin valet pilti.
Kroomi jms tilu-lilu puudumisega on ka mõningad küsimused. Näiteks 1938 ilmunud DKW NZ mudelitel olla keelatud kroompõskedega paakide kasutamine, samas näit NSU suurematel (4-taktilistel) mudelitel olid kroompaagid põhivarustuses. Aga fakt on, et sõja tingimustes hakkati ka tsiviilotstarbelisel toodangul kroomi kasutamist piirama.
Samas mobiliseeriti ka tsiviilotstarbelist tehnikat massiliselt püha ürituse teenistusse, nii et võta kinni või lase lahti. Militaarotstarbelist kasutust võiks näidata halli või kollase (nn Wehrmachti) värvi jäljed kerel. Kõike rekvireeritud tehnikat küll üle ei varvitud aga sihtotstarbeliselt militaartehnikana sündinud sõidukitel oleks see küll kohustuslik.
(Kas bussimehed said aru, millest jalgrattamehed kirjutasid?)

[Varavamehaanik]

Bussimehed viisakate teenindajatena püüavad mõista kõikide inimeste soove ja selgitusi. Lisaks veel juurde, et päris kindlasti võib väita, et see buss on siiamaile sattunud sõja käigus ja anastajate (mis ei tähenda alati sõjaväge) poolt tooduna ning see ei ole kohapeal valmistatud. Pildil http://www.kfzderwehrmacht.de/Hauptseit ... _3750.html oleval bussil on väga palju ühiseid katuse valmistamise jooni kõnealuse isendiga, kuigi suurus on eksemplaril oluliselt erinev. Samuti on selgelt näha posti embleem.
Kui vaadata raamatus paberil trükitud pilti, siis on see veidi teed näitav lambike selgelt eristuv ülejäänud rannamaastikust.

[leevi]

Tere.
Keegi tõsistest bussihuvilistest saab selle kere äraviimise õigused, kui suudab mind veenda, mida ta kavatseb sellega peale äraviimist teha.