Auto kunagise värvitooni sain kätte esiakna raamilt. Soovitasin omanikule valida mitte eriti läikivat värvi, vaid veidi matimat. Mitmes värvipoes käimise järel peatus ta siiski kõige odavamal variandil ning seetõttu oli tulemuseks liiga läikiv pind, mis tolle ajastu masinale minu meelest ei sobinud. Parata polnud aga midagi, klient on kuningas!
Kuna masina kere on sirgete külgadega, siis oli tegemist küll tule, küll suuremate ja väiksemate haamritega, et pind saaks sile kui klaver. Muidugi tuli ka pahteldada.
Sellega minu tegemised piirdusidki, elektrikutöö ja sadulsepatöö jäi oma ala spetside teha. Masina panin sõitma elementaarse el.-skeemiga, nii sai ka treileri peale ilma vintsi abita. Koormarihmad kinni ja läinud ta oligi!
Terv. Enno Öövel.