... no mis ma oskan enda õigustuseks öelda?Veteran kirjutas:???
Kaks kuud peale tööde algust:
Umbes selliseid mõttearendusi on kogu selle aja jooksul olnud teisigi. Hea selle asja juures on olnud see, et vähemalt töö tellija on ise selle ala mees. On selliseid projekte näinud rohkem, kui mina ja temale pole väga pikalt vaja asju seletada. Ta saab asjadest aru, aga tegemist on sellega, et tema suhtles omanikuga. Omanik on see, kes maksab ja seega määrab, mida ja kuidas ja kuipalju teha.Autorestauraator kirjutas:Põhja esimene osa on nüüd paigas. Mis edasi? Tellija käis vahepeal Tallinnas vaatamas, et kuidas tööd edenevad. Uuris ja vaatas ja tuli välja jutuga, et kas seda tööd kuidagi lihtsamini ja kiiremini ei saaks teha? (loe: odavamalt). No sai siis mõeldud ja küsitud, et kuidas ta seda ette kujutab? Kas jätta midagi tegemata? Või kuidas? No arvas tellija siis, et võiks harjaga ära puhastada, natuke sirgemaks koputada ja nii võikski jääda! Minu arvamus oli, et siis poleks ju olnud mõtet autot nii kaugele vedada, seda oleks saanud igas kohalikus garaa¸is teha.....
Esialgu jäi nii, et teen tööd edasi aga arvan, et peab siiski hakkama ringi vaatama, mida järgmiseks tegema hakata. Praktika on näidanud, et kui sellised tõrked juba töö alguses sisse tulevad, siis head "nahka" sellest ei tule!
Saan tagantjärele väga hästi aru, et oli minu viga selliselt, läbi vahendaja seda tööd ette võtta. Püüan edaspidi targem olla.
Selle aasta kevadel oli tõsisem järelemõtlemise koht, kuidas see asi võimalikult valutult ära lõpetada. Tööd seisid mitu kuud ja omanik otsis võimalusi, kes võiks seda tööd jätkata. Sellist kohta vastuvõetavatel tingimustel ei leitud ja tegime kauba, et lõpetan vähemalt uksed ära ja panen ette. Nüüd, paar nädalat tagasi "jooksis asi ikka karile" ja tegime otsuse, et lõpetame.
Minul on tavaliselt selline leping, et mina kui töö teostaja, saan vabad käed selles osas, kuidas teha. "Vastutasuks" on sees ka tingimus, et mina ei saa projekti katkestada, pean seda lõpuni tegema. Projekti võib katkestada tellija, kui talle ei sobi töö kvaliteet, jõudlus, vms. Seega oli projekti lõpetamine kahe poole vaheline kokkulepe, mis minule, kui lõpetamisest huvitatule ka midagi maksma läks! Aga parem kokkulepe, kui selline lõputu vindumine. Ei oska ma ilmselt praegugi päris täpselt hinnata, kui palju aega veel läheks? Olen siiski kindel, et see auto vanarauaks ei lähe, kere põhikontuurid hakkavad kokku saama ja küllap kunagi ka kogu masin kokku saab!
No see see häda ongi, et kannatus katkes ilmset mõlemalt poolt!koterman kirjutas:Vägev töö ja imeline kannatus mõlemalt poolt.
Ja kas nüüd siis asub meister vaikselt jõulu ootama? Või on vana-aasta sisse veel mõne suure ettevõtmise algus planeeritud?
Jõudu!
Jõulud on varsti tulemas küll, aga puhkama ei saa jääda. Pere tahab süüa ja maja kütta. Viimase kolme kuu keskmine sissetulek jääb alla Eesti keskmise, kust tuleb maha arvata riigimaksud, töökoja kulud, küte, elekter.... ja sedagi raha lubatakse alles järgmisel aastal. Aga seni tuleb vastu pidada!
Katsun lõpetada pooleliolevaid asju: M 72 plekkide remont on jõudnud külgkorvi remondini ja MB 560SL ootab maalrivalmidusse jõudmist. Nendega tuleb tegeleda.
Midagi suurt ja uhket kokku lepitud ei ole. Uurin siit-sealt võimalusi. Mõni oleks isegi üsna ahvatlev, aga elu on näidanud, et enne kirjaliku leppe allkirjastamist ei ole kindlat midagi...
Nii karmilt ei saa siiski öelda! Esiteks on "maailmaklassini" ikka väga palju maad ja teiseks, ega need tellijad nüüd ikka kitsid ka ei ole. Küsimus on pigem selles, et mõlemad, nii töö tegija kui ka tellija ei ole osanud kõiki "karisid" ette näha.Aspelund kirjutas:Mulle on kahju, et Märdi oskuste tegelik väärtus jääb kitside või lühinägelike klientide silmaklappide vaateväljast välja. Kahjuks ei mõista nad, et tööd teeb maailmaklassi meister.
Tarmo
On täiesti loomulik, et tellija tahab saada kiirelt, kvaliteetset ja võimalikult soodsalt. Minu viga on see, et ei osanud õieti hinnata selle töö mahtu. Tunnistan, et panin hinnanguga ikka mitmekordselt "pambusesse".
Algul arvasin, et umbes aastaga suudan enam-vähem hakkama saada. Nüüd, kui seisakud maha arvata on seda umbes poolteist aastat tehtud ja nagu eespool kirjutasin, ei oska hinnata, kuipalju veel aega läheks.
Aga sõber Vahur käis ükspäev läbi ja arvas, et siin saaks vägeva peo küll teha, ruumi on vähemalt viiekümnele inimesele: