2. leht 5-st

Postitatud: 04 Detsember N, 2008 08:24
Postitas Autorestauraator
Vaatasin, et tagumine poritiib hakkab paika saama. Räägiksin ühest enda kogemusest, seoses sellise poritiivaga.
Saan pildilt nii aru, et selle tagumise poritiiva kinnitus käib ka porikoopa seest, altpoolt. Samuti nagu oli BMW 321-l?
Kui nii, siis siin võib tekkida üks probleem. Nimelt passitasin mina ka poritiiba paika ilma tihendita. Tundus, et mida see õhuke tihend ikka teeb. Selle paksus on mõned millimeetrid, küll ta ära mahub! Mina tegin (õigemini lasin urkil teha) tihendid kunstnahast. Plastiktoru, umbes 5 ... 6 mm läbimõõduga on kunstnahaga üle liimitud ja jäetud u. 50 mm laiune topelnahast serv, mis läheb rattakoopa ja poritiiva vahele. Plast-toru osa jääb välja. Peab arvestama, et tihent + liim teeb kokku 2 ... 3 millimeetrit. Sinna juurde veel krunt + värv + natuke pahtlit, no mingi millimeeter, kui mitte rohkem ikkagi. Sama asi teisel pool. Kui liidame selle kokku, saame: 2...3 + 2 x (1 ... 2) = 4 ... 7 mm!
Isegi, kui arvestame miinimumiga, 4 mm-ga, siis poritiib on nagu poolring, raadiusega umbes 450 mm. Sellise poolringi pikkuse erinevused on:
3,14 x 450= 1413mm esimesel juhul ja 3,14 x (450 + 4) = 1425,5 mm teisel.
Erinevus on 12,5 mm minimaalselt! Aga võimalik, et veelgi rohkem.
Kui teed kinnitusaugud valmis ilma tihendita, ei saa sa poritiiba peale värvimist ja tihendi paigaldust enam paika!

Mina soovitan sul iga kinnituskoha ja rattakoopa vahele panna 3 mm paksune tihend (või seibid), poritiiva kinnitusaugud olid originaalis piklikud, umbes 15 mm pikkus ja 7 mm laius. Poritiiva kinnitamist alustad tagant, et poritiiva ots ja kereplekk oleksid ühekõrgusel ja siis liigud poltidega ettepoole. Esimese otsa pikkus jääb nii, nagu jääb. See jääb astmelaua alla.

Postitatud: 04 Detsember N, 2008 08:46
Postitas alopex
Poritiivad kinnitatakse jah seestpoolt poltidega porikoopa külge. Selline tihend käib ja poritiiva ja kere vahele. Vene ajal müüdi seda plastikust lindina ( mul isegi 1 karp veel seda alles).
Kui poritiib küljes oli, siis ma uurisin seda poritiiva ja kere vahelist pragu ka ja usun , et tihend mahub ära aga jah , selle ruumi vähenemisega peab arvestama !!

Akna äär

Postitatud: 18 Jaanuar P, 2009 21:04
Postitas alopex
Kui garaa¸is mõnda rutiinset tööd teed , siis paratamatult mõte muudkui liigub edasi. Iga kord ,kui garaa¸ lähen , näen oma auto taguotsa ja seega ka tagumisi aknaid.

Pilt

Nagu näha, on aknaserv auklik. Eks tihend ei pidanud piisavalt ja nii sai rooste seda plekki närida.

Pilt

Küsimus siis selles:
Kuidas sellist koht parandada?
Keevitusega neid auke ei täida .Uus plekk väänata ?? Nagu küllaltki keeruline ja hea lõpptulemus küllaltki kaheldav Äkki oleks mõtekas mingil muul moel seda pinda taastada.
On ju mingid vedelad metallid, liimid (EPO :lol: ) või hoopis tinapahtel :lol:
Need augukohad jäävad hiljem klaasi ja tihendi alla ja möödujatele seega nähtamatud

Postitatud: 18 Jaanuar P, 2009 21:18
Postitas Autorestauraator
Mina pooldaksin siiski katkise pleki väljalõikamist ja uue asemele keevitamist. Auklik on ju põhiliselt alumine, sirgem osa. Selle pleki tegemine ei ole tegelikult väga keeruline. Pealegi jääb sellest näha ainult välimine, kumer osa.

Igasugused vaigud, pahtlid, tina ja muu on ikka rohkem "hädavariant".
Minu arvates on sinu keevitusoskus juba küllalt hea, et selline remont ette võtta. Pealegi, peale sellist tööd oled veelgi parem!

Postitatud: 18 Jaanuar P, 2009 21:37
Postitas alopex
Autorestauraator kirjutas:Igasugused vaigud, pahtlid, tina ja muu on ikka rohkem "hädavariant".Minu arvates on sinu keevitusoskus juba küllalt hea, et selline remont ette võtta. Pealegi, peale sellist tööd oled veelgi parem!
tänan :oops:

ehk on kellelgi veel mõtteid ,
sest selle akna serva tegemiseni läheb veel aega , aga mõetlema peab !!

Postitatud: 22 Jaanuar N, 2009 15:22
Postitas erik
Kõlab kindlasti resoluutselt aga remontimisel ja taastamisel on selline reegel (vähemalt minujaoks). Et terast remonditakse terasega, puitu puiduga, värvi värviga. Olen oma elu jooksul näinud kümneid ja kümneid pahtli, epo, klaasriide ja muu keemiaga lapitud kereplekke, pidama pole jäänud ükski. Küsimus on ainult ajas, millal see võõras materjal oma nakkuvuse kaotab ja irdub.

Postitatud: 19 September L, 2009 16:24
Postitas alopex
Küsimus siis selles, et ukseplekil parem nurk üpris mäda.

Pilt

Lõikasin uue pleki välja

Pilt

Alumise serva kantimisega pole probleem. Kuidas aga teha valtsimise jaoks seda kumerat serva? Seda kumerust seal jätkub ja tundub , et ka ülevalpool tuleb kumer serv asendada.

Pilt

Ise mõtlesin, et äkki kasutaks siin nn."valevaltsimist" ?
Ootaks head nõuannet :D

Postitatud: 19 September L, 2009 16:53
Postitas Autorestauraator
Üks võimalus on tõesti vale-valts teha ja serva pealt keevitada.

Teine võimalus on selline, et tee paksemast materjalist (näit. 4 mm) serva sablon. Pleki serva lööd vasaraga selle sabloni peal 90 kraadi alla. Siis sätid pleki õigesti kohale ja märgid pleki äralõikamise joone peale. Siis teed pleki jätkamise ning viimasena valtsid servad kokku.

Postitatud: 24 Oktoober L, 2009 20:15
Postitas alopex
Ukse pleki pealepanekul selgus,et ukselehe valtsitud plekk ja ukse raami ärapööratud plekk ei ulatu omavahel kokku. Nende vahele jääb 3-4mm pragu.
Tegelikult oli see vahe ka enne, kui ma ukse lahti võtsin,aga siis ma ei osanud
sellele tähelepanu pöörata. Siis oli see koht kaetud tinapahtliga.
Ise kaldun arvama, et see ehk tehtud tehases, sest minu arusaamise järgi
pole neid uksi küll varem lahti võetud ja remonditud.

Pilt

Nüüd küsimus, et mida selle kohaga peale hakata?
Kas lihtsalt näiteks kinni keevitada või ka otsida tinapahtel välja?

Ukse remont.

Postitatud: 24 Oktoober L, 2009 20:44
Postitas Veteran
Ilmselt oleksid pidanud ukseraami pööratud serva "vedama" väljapoole, et see oleks jäänud kattepleki serva alla.

Mis muud, kui valts lahti ja uuesti ning õieti! Ukseraam peaks andma paenutada küll niipalju, et serva ikka alla saad valtsida. Tinutamisega on raskusi, kuna kruntvärv peal.